Läbi suure sudu tööle

Täna annab Pekingi ilm uuesti põhjust teema üles võtta. Hommikul lubas ilmateade kuni 29 kraadi sooja ja terve päeva säravat päikest. Hommikul õue astudes selgus, et päike särab tõesti kõrgel, aga paistab vaevu läbi paksu sudu.

Tuulevaikse ilmaga on Pekingis üsna tavaline, et kõrghoonete ülemised korrused kaovad sudupilve, nagu sel pildil. Tänavatel on palju jalgrattureid, osa neist kannab suu ja nina ees kaitsemaske.

Lähen hommikuti tööle ja õhtul koju enamasti jala. Teekond kestab tunnikese ning annab hea võimaluse päeva tegemised läbi mõelda, samuti ringi vaadata ja hommikust linnaelu jälgida.

Ristmikul rohelist tuld oodates marssis äkki seisjate selja taha salk sõdureid. Päeva läbi mõne maja ees või tänaval valvelseisangus seisvad sõdurid on tänavapildi tavaline osa, samuti hulgaliselt politseinikke ja kõiksugu turvamehi.

Hommikuti on tänavatel koristajad ja murulappidel aednikud, kes prahi kokku korjavad ning muru ja lilled-puud kastavad. Siin pildil on üks luua ja prahikastiga varustatud näomaksis kojamees.

Tüüpiline kesklinna ajalehekiosk.

Söögilett metroo sissekäigu juures. Paljudel tööleruttajatel on näpus väike läbipaisstev kilekott söögiga: kas plastmasstops supiga, mõni rasvas küpsetatud kakk või võileib.

Üks mu kodutänava kerjustest kohalikku rahvapilli mängimas. Enamasti alustab ta tööpäeva hiljem, aga mõnikord jõuab kohale juba varahommikul.

Vahel teen koduteel haagi peatänavast kaugemale. Täna otsustasin sõita metrooga mõne peatuse kesklinnast vastassuunas. Põnevasse kohta sattusin: suurte paneelmajade vahel teeveerel käis kauplemine kõikvõimalike kaupadega, alatest riietest ning lõpetades raamatute ja hiirepoegadega. Vahele sööki ja isegi üks autolaenutus. Kuna väljas läks juba pimedaks, otsustasin eksimise kartuses tagasi keerata. Võibolla lähen mõnikord tagasi.