Veidi aja pärast sättis end minu kõrvale istuma trullakas naine, kes üritas kehakeeli selgitada, et kutsub mind teed jooma, korrates pidevalt "tea-tea" ning tehes seejuures joomisliigutusi. Näitasin talle igaks juhuks paberilehte, millele Yanan oli mulle küla nime hiina keeles kirja pannud. Selgus, et meil ongi sama suund. Korra tekkis minus kõhklus, kui meenutasin Joeni juttu paarist üksikust juhtumist, kus välismaalasi kutsutakse lahkelt restorani teed jooma ja jäetakse neile pärast kopsakas arve tasuda. Kuna hiinlanna lõhnas aga tugevalt tee järele ja tema käed reetsid rasket maatööd, arvasin, et pakkumine on aus.
Vasakul profiilis juhatab teed minu kostitaja. Kuna talle ei meeldinud pildistamine, sain ta jäädvustada vaid külatänava taustal. Taamal paistavad külale iseloomulikud kahekorruselised valged krohvitud majad.
Tänava äärt palistavate majade terrassidele olid toodud lauad ja toolid ning laua ümber rõõmsalt jutlevatel inimestel olid kõigil ees teetklaasid rohelise teega. Majauste kõrval seisid anumad teelehtedega ning kotid töödeldud teega. Teed korjatakse ja töödeldakse käsitsi, et säilitada selle tippude-tipum kvaliteet.
Siin on näha trepil kahte umbes pooleteisemeetrise läbimööduga punutud alust, millele on laotatud värskelt korjatud saak.
Pärast lühikest kõndimist juhatas hiinlanna mind ühest lahtisest uksest sisse ja pani laua äärde istuma. Vanamemm tõi lauale kaks riidest kotti sellekevadise teesaagiga, palus nuusutada ja näpuga katsuda ning asus seejärel teed valmistama.
Vana hiinlanna mulle sellekevadist teesaaki pakkumas.
Õige tee valmistamiseks pannakse teelehed klaasi ja valatakse peale 80-85 kraadine vesi, nii tulevad tee omadused kõige paremini esile. Teelehed jäetakse klaasi sisse, seda ei kurnata.
Pärast tee maitsmist ja kiitmist asusime kaupa tegema. Natukene liiga hilja meenus mulle Sami kuldne õpetus: "Ära kauplemist unusta!", seepärast kahtlustan, et hind sai natuke kallis, kuna alustasin liiga kõrgelt. Niisiis piirdusin väiksema koguse ostmisega, soovi korral saab poest juurde varuda. Kui kaup sai tehtud, viipas mu saatjanna küla serva poole viivale teele, kust paistsid teepõllud.
Põllule suunduvad külanaised jäid mind huviga vaatama ja naersid rõõmsalt, kui neile tervituseks viipasin.
Kõige parem tee kasvab mäekülgede terrassidel. Teekasvatajad peavad olema väga osavad ronijad ja vastupidavad, sest osa terrasspõldusid ulatub üsna kõrgete mäetippudeni välja.
Siin pakkusin end abiks teed korjama. Üllatusega avastasin, et praegu korjatakse noori kasvusid, mitte suuri lehti, nagu olin ekslikult arvanud.
Tubli, Liivi!
ReplyDeleteEesti naisel ikka näpud tööd täis!
Taimi