Eksootiline Pekingi ooper

Pekingi tradistsioonilist ooperit on ka kaasaegsel hiinlasel keeruline mõista, rääkimata siis minust, kes kaugelt tulnud. See on segu laulust, tantsust ja näitekunstist, kus oluline osa ka maskidel või grimmil. Ometi tasub see hiinlaste kultuuri ja traditsioonide mõistmiseks kindlasti vaatamist. Elamus pakub eksootikat.

Pekingi uus ooperimaja asub Taevase Rahu Väljaku ja Keelatud Linna vahetus läheduses ning seda on lihtne leida. Terasest ja klaasist kaasaegne ehitis valmis olümpiamängudeks ning mahutab kokku ligi 5500 inimest. Pileti saab osta ka internetist ja kuller toob selle varem kohale, aga kuna tellimiskeskus on hiinakeelne, siis kasutasin Sophy lahket abi. Pilet maksis 370 RMB, aga oleks saanud ka odavamalt läbi. Kõige soodsam pilet oli rõdul 80 RMB. Arvasin, et mida kallim pilet, seda parem vaadata ja aru saada, aga vaadatavuse mõttes polnud vast olulist vahet - saal oli üsna väike ja arvan, et vähemalt põrandal oli igalt poolt kõik hästi näha.

Väliskuju järgi kutsutakse hoonet munaks, maja paikneb väikese tehisjärve keskel.

Kui maja enda leidmine on lihtne, siis ooperimajja sisse pääsemine osutus parajaks pähkliks. Jooksin enne terve tiiru ringiratast ja nuputasin, kas sisenemiseks tuleks üle tehisjärve ujuda või on lihtsamaid variante. Hiljem selgus, et ma pole ainus, kes esimesel korral nõutult ümber maja tiirutas. Sissepääs asub hoonest mõnikümmend meetrit eemal.
Esmalt tuli läbida turvakontroll: kott valgustati läbi ja fotoaparaat tuli anda kõrval asuvasse letti hoiule. Seega jäid pildid tegemata.

Lisan siia kunstinäitusel nähtud maali, mis kujutab hiina klassikalise ooperi näitlejannat ja annab õhustikku üsna hästi edasi.

Etenduse süžee põhines Hiina kirjandusklassika ühel tippteosel, mille inglisekeelne tõlge on "Dream of the Red Chamber". Tegu traditsioonilise armastuslooga, ehk n-ö hiina Romeo ja Juliaga. Kava oli väga kenasti disainitud, aga kahjuks jälle vaid hiinakeelne. Õnneks jooksid kõrvalasuval ekraanil sõnad nii hiina kui inglise keeles.
Tavaliselt kestavad etendused vähemalt kolm tundi, seega tuleb varuda nii aega kui kannatust. Minu valitud etendus jätkus järgmisel päeval, aga teisest osast ma loobusin - arvan, et sain esimese poolega õige tunde käte.