Kuidas üksi rännates hakkama saab

Hiinas tulevad Quingming pühad ja nädala kaks esimest päeva on vabad. Kuna kibelen nägema, kuidas käib elu Pekingist kaugemal, otsustasin töövabad päevad ära kasutada ja teha pikema rännu Kagu-Hiinasse Hangzhousse. See jääb Pekingist kahe ja veerandi tunni lennutee kaugusele. Hangzhoud on paljud poeedid ja kunstnikud ülistanud kui maailma üht ilusamat linna, seega tasub kaeda.

Varustatuna eelarvamustega Hiina bürokraatiast ja suhtlemisraskustest, hakkasin pool nädalat enne reisi ettevalmistusi tegema. Lennu broneerimine läks libedalt http://english.ctrip.com/. Ainus, millega peab arvestama, on see, et pärast broneeringut tuleb saata meili või faksiga oma passi ja krediitkaardi koopia ning allkirjastatud autoriseerimispaber, mis saadetakse meilile. 

Pekingi lennujaama siselendude terminalis on väga rahulik ja kena. Üksjagu sagimist oli check-inis ja turvakontrollis, aga need läksid suhteliselt kiirelt.

Veelgi lihtsamalt käis veebist soodsa hinna ja hea askohaga hotelli broneerimine. Joeni sõnul on Hiina hotellid väga paindlikud ja broneeringute muutmine lihtne.

Järgmise sammuna palusin assistent Yananil hiina keeles paberile panna kõik sihtpunktid, mida võiksin Hangzhous ja selle ümbruses soovida külastada. Taksojuhid on Hiinas endiselt vähese inglise keele oskusega, samuti ei oska nad sageli lugeda inglisekeelseid nimesid.

Üldine umbkeelsus ei vasta aga tõele. Kuigi paljud hiinlased peale hiina keele muud ei räägi, siis leidsin üsna kergesti mõne noorema põlvkonna esindaja, kes suutis minuga ladusalt suhelda. Lisaks on hiinlased väga meeldivad ja abivalmis teenindajad.

Hangzhou pargis püüdis minuga sõprust luua kolmene pensionäride seltskond - kaks naist ja üks mees - kes purssisid veidi inglise keelt ja tundsid elavat huvi, kust ma tulen ja mida ma teen. Kehakeelt abiks võttes saime kõik jutud aetud. Selle "sõbranna" nimi jäi kahjuks küsimata.

Hangzhou Läänejärv oli täna udus ja ilm jahe. Sellest hoolimata jalutas järve ümber palju rahvast. Siit paistab üks järvepealne paviljon.

Järveäärses pargis etles rahvahulgale lauljaid, pillimängijaid ja tantsijaid. See mees pani mu oma lustliku laulu sisse. Keset laulu vaatas äkki kogu rahvahulk minu suunas ja naeris heatahtlikult. Õnneks või kahjuks jäigi mul sõnum mõistmata.

Mägedest ümbritsetud Läänejärve ääres on kümnete kilomeetrite kaupa kauneid pargiteid, palju maalilisi paviljone, terrasse ja aiakesi. Kõndisin tunde, aga nägin neist vaid väikese osa.

Järvel saab ühest punktist teise liikuda ka sellise kena vanaaegse laevaga.

Kogu park on uhkes õieehtes. Praegu on kõige kaunim õitsemise aeg.