Hiinlaste eksootilised suupisted

Koos soojade ilmadega ilmusid Pekingi tänavatele tõeliselt eksootilisd suupisted. Õhtul kesklinna jalakäijate tänaval jalutades sattusin pikale reale müügilettidele, kus müüdi grillitud prussakaid, siidiusside kookoneid. maoliha ja erinevaid siseelundeid. Kõigest ei saanud arugi, millega tegu.

Leti peal seisavad pulga otsas grillitud kookonid ja tagapool skorpionid, mis olid veel täiesti elus ja liigutasid koibi. Klaasi all reas on erinevad lihatükid ja siseelundid.

Nendel suupistetel on eriline lõhn ja mind nad igatahes maitsma ei ahvatle. Lõhn meenutab mulle veidi nõudepesulappi, mis on jäetud pikemaks ajaks ilma pesemata laua peale vedelema. Ma ei tea, kas see lõhn tuleb siseelunditest endist või kastmest, millega suupisteid enne grillimist kastetakse. Igatahes jäävad nad minul proovimata. Toidu lõhn on oluline komponent ja nii suur ekstreemsete maitseelamuste otsija ma pole, et pigistan nina kinni ja söön.

Siin on näha erinevad sitikad grillituna orgi otsas.

Kui rääkida hiinlastega putukate söömisest, siis kinnitavad kõik nagu ühest suust, et pole neid kunagi maitsnud. See olevat ka neile liiga ekstreemne. Kui uurida, kus putukaid süüakse, siis nad pakuvad, et ilmselt kusagil Lõuna-Hiinas.
Ma ei saanudki lõplikult aru, kas nad pidasid putukasöömist liiga äärmuslikuks sellepärast, et mina olin enne sellest eitavalt rääkinud või oli neil tõsi taga. Hiinlased räägivad vahel seda, mida nad eeldavad, et peaks rääkima. Ka on siin palju n-ö "näo hoidmist": see tähendab, et kõik peab paistma parem, kui see tegelikult on.
Samas keeldusid hiinlased ükskord restoranis söömast kala, mis sarnanevat maole. Maitsesin. Olid krõbedad ribad veidi magusas kastmes, Polnud vigagi.

Hilisõhtuste müügilettide vahel uitav tütarlaps.

Siin letil on Hiinas väga laialt levinud roog: nende piruka- või pelmeenitaoliste asjade nimeks on inglise keeles "dumplings", sõnaraamat annab selle tõlkeks klimbid. Koheva taigna sees on väga erinevad täidised, alates lihast kuni erinevate taimesegudeni.

Kui rääkida imelikest ja erilistest toitudest, siis näiteks koeraliha pole ma siin samuti söönud ega soovigi süüa. Olen kuulnud palju räägitavat sellest, kui halvasti hiinlased söögiks minevaid loomi kohtlevad. Näiteks võivad olla koerapuurides koerad üksteise otsas hunnikus. Tapale veetavaid sigu aga autokastis nii palju, et neid võib seista suisa kümme tükki üksteise otsas. Mõni eurooplane on hakanud pärast sellise pildi nägemist nutma ja otsustanud jääda Hiinas taimetoitlaseks. Mul pole õnneks nii jubedat kogemust olnud.

Kõik koerad ei lähe Hiinas sugugi supi sisse. Pekingis näeb palju väikesi sülekoeri, kes kasitud, kammitud ja armastatud.

Igal pool maailmas hiina söögikohtades pakutavaid magushapusid kastmeid ma pole ma siin söönud. Ilmselt on meil müüdav hiina toit kohandatud kohalikult maitsele.
Hiinas kohtab aga väga maitsvate roogade kõrval ka üsna maitsetuid toite. Samuti pole hiina road alati tervislikud. Näiteks võtsin hiljuti kohalikus sööklas kausi kastmes lihaga, mis osutus rasvaseks seapekiks koos nahaga. Nende lemmikroog nuudlid pole samuti suurem asi tervisetoit. Nuudleid armastavad nad süüa igal ajal ja igas variandis, ka pikki nuudleid supis. Seda süüakse, muuseas, pulkadega.

Lauas hakkamasaamise pärast pole vaja ülearu muret tunda, iseäranis siis, kui pulkade vahelt kogenematuse tõttu osa toitu maha pudeneb. Hiinlased armastavad koguneda toidu ümber ja on söömise juures üsna aplad. Matsutamine kuulub sageli hea kõhutäie juurde. Toitu võetakse ette palju ja seda jääb pärasdt söömaaega üksjagu järele. Pole just väga kooskõlas kõige sellega, mida vanemad mulle lauas käitumise kohta lapsepõlves õpetasid. Aga loomulikult kohtab Hiinaski vaoshoitumaid lauakombeid.
Ka nälga jäämise pärast pole vaja muretseda. Sageli toob ettekandja abivalmilt koos pulkadega ka lusika.

Teepoe müüja mulle teed valmistamas.

Hiina teekultuur on aga detailideni täpselt välja arendatud ja peen. Igas paremas teepoes saab erinevaid teesorte degusteerida ja teevalmistamise kunsti jälgida. Ka siis, kui astud üksi juhuslikult poeuksest sisse. Tee valmistamine pole sugugi nii lihtne toiming, et valatakse vesi teelehtedele ja siis veidi ootamist, kuni tee tõmbab. Esimene tõmmis läheb savikujudele, mis muudavad kuumas vees värvi. See pidi tooma perele ja rahakotile õnne, selgitas müüja.