Tööst ja Hiina draakonist

Täna saavutasime esimese suure töövõidu - õnnestunud tehingu, mille tulemusena saime täis ja ületatud märtsiku eesmärgid. Jehuu! Suurest Hiina müürist on võimalik üle saada!
Sverre küsib, mis teeb Hiinas töö keeruliseks ja kuidas tööpäevad välja näevad. Töö algab kell 9 hommikul ja lõpeb kell 18, seega tunni jagu kestab siin tööpäev kauem. Keeruliseks teeb aga asja kõigepealt suhtlemine.

Ettevõtet juhib Joen Bonnier Rootsist.

Kuna osa hiinlastest ei räägi inglise keelt, tuleb jutt enamasti tõlkida. See tähendab, et koosolekud kestavad topelt kaua. Samuti peab mõnda mõtet mitu korda kordama või teiste sõnadega üle rääkima - lost in traslation, nüanssidest rääkimata. Inglise keel pole meie kellegi emakeel.

Selline näeb välja suur tiimikoosolek, kus kõik töötajad koos. Kuna paljude ideede ellurakendamine jääb minu puhul enamasti keeleoskuse taha, seisneb mu põhitöö küsimises, teiste kuulamises ja rääkimises. Õnneks ei tunne exceli tabel keelebarjääre.

Põhiline keerukus seisneb aga selles, et ma tulin Hiina ja hakkasin asju muutma. Kellele siis ikka niiväga meeldib, kui tuleb üks tegelane teiselt ilma servalt, imeväikesest riigist, ja hakkab õpetama, kuidas ajad võiksid käia. Lisaks on osades hiinlastes juurdunud arvamus, et muu maailm nende eripära ei mõista. Näiteks lugesin hiljuti inglisekeelsest veebis ühe kolumnisti pikka kurtmist selle üle, kuidas hiinlased on midagi parimate kavatsustega korda saatnud, aga maailm on nende kavatsusi valesti tõlgendanud. Ma arvan, et selline mõtteviis pole erand. Olen millegi sarnasega ka oma töös vastakuti seisnud.

Oma nüansi lisab seegi, et hiinlastel pole kombeks kõrgemal ametipostil seisjale enamasti vastu vaielda. See ei tähenda sugugi nõustumist. Isegi küsimuste esitamine ei pidavat väga tavaline olema, kui ametiredelil on mõni aste vahet. Küsida tuleb otseselt ülemuselt. Kui keegi müügigrupist näiteks mulle meilile hulga küsimusi saatis, selgitas meie assistent Yanan, et seda võib tõlgendada usaldamatusena oma otsese juhi ehk siis tiimijuhi vastu. Ehkki ma olin esitanud enne koosolekul üleskutse mulle hästi palju küsimusi esitada. Ebatavaline pidavat see igatahes olema.

See ei tähenda, et hiinlsed üldse arvamust ei avalda, kui nende arvamust küsida. Kui aga tahad objektiivset vastust, pead hoiduma esimesena arvamust avaldamast. Muidu võib juhtuda, et nad kordavad küsimuse peale sinu enda mõtet ja vastus jääb saamata. Osaliselt on selle põhjuseks nende loomupärane viisakus ja osalt hierarhiatava.

Samas võivad nad muutuda omavahel vaieldes väga kirglikuks ja oma seisukohti häälekalt kaitsta, kui olukord tundub neile ebaõiglane.

Eile õhtul, pärast hilja lõppenud pikka müügikoosolekut tundsin, nagu seisaksin vastakuti lohega: raiud ühe pea ära ja kolm kasvab asemele. Oled ühe probleemiga ühele poole saanud ja asemele ilmub mitu uut. Muidugi - siin on ju draakoneid igal pool. Hiinlaste müüdi järgi põlvnebki nende rahvas draakonist.

Hiina draakon Keelatud  Linnast. Kui uurid hoolikamalt tema näoilmet, siis mida sa näed?

Lääne kultuuris on draakon kuri, sõjakas ja purskab tuld. Lugesin täna oma rõõmuks veebist, et Hiina draakon on heaendeline võimusümbol ja teda iseloomustab heatahtlikkus inimsoo vastu. Milline kergendus! Siinse draakoni imepärasemate oskuste hulka pidi kuuluma võime ilma tiibadeta lennata ja oskus oma kuju muuta.

Konfutsiuse tempel - rahulik saareke Pekingis

Konfutsiuse tempel asub Laama templist viieminutilise jalutuskäigu kaugusel, kui ületada tänav ja suunduda sellega risti. Võrreldes Pekingi teiste vaatamisväärsustega pole see tempel nii rahvarohke, vaid mõnusalt rahulik, kuid põnev sellegipoolest.

Iidse Hiina mõtleja, õpetaja ja filosoofi kuju templi sissepääsu ees. Mees, kes minust kuju juures pildi tegi, võttis väga tantsulise poosi ja oli ka ise tore vaatamisväärsus. Kahjuks jäi ta teisele poole kaadrit.

Templi õuel oli kümneid, kui mitte sadu, valgeid kiviplaate, mis olid täis väikesi hieroglüüfe. Tekstide plaatidele kandmine pidi kasvatama õppurites distsipliini.

Ühe seina ääres tervitas möödujaid terve rida tarkade meeste kujusid.

See tore hiina neiu selgitas mulle pikalt ja püüdlikult, mida tähendavad temast paremale silla käsipuu külge seotud punased puuplaadid. Erinevate soovidega sooviplaate sai osta kõrvalolevast väikesest poest. Kui kirjutada plaadile oma nimi ja kinnitada see silla külge, pidi Konfutsius aitama soovil täituda. Mul jäi järele proovimata, sest kiirustasin muusikaõues algavale kontserdile.

Teatraalne vana tantsuetendus.

Konfutsiuse templi lähedal jalutades sattusin ilusasse väikesesse parki. Pekingis hakkab rohi juba roheliseks minema ja esimesed puud-põõsad õitsema. Täna oli õues 16 kraadi sooja.

Budistlikus Laama templis

Laama templisse saab lihtsalt ja kiiresti viienda metrooliiniga. Peatusel on templi nimi - Yonghegong. Metroost välja jõudes juhatab õige suuna viirukilõhn. Tänav metroost kuni templini on tihedalt palistatud väikeste poekestega, mis kauplevad viiruki, pühakujude ja kunstlilledega.

Templisse minejad palvuseks viirukit ostmas.

Laama tempel on Tiibeti budismi kõige olulisem keskus kogu maailmas ja ühtaegu ka klooster, kus elab mitukümmend munka. Esialgu ehitati hooned eunuhhide eluasemeks, seejärel jäi üks osa kompleksist buda munkadele ja teist osa kasutati keiserliku paleena.

Munk templiaias raamatut lugemas.

Iga hoone sissekäigu ees oli tulenõu, kust palvetajad viirukiküünlaid süütasid ja pärast Buddha poole pöördumust need ära viskasid.

Templi sissepääsu ees hõljus viirukist tihe suits. Suurem osa templi külastajatest ja palvetajatest olid noored.

Buddha kuju kummardamas.

See on Laama templi kõige suurem vaatamisväärsus: 23 meetri kõrgune sandlipuust Buddha kuju, mis on kantud ka Guinessi rekordite raamatusse. Kuna hoonete sisemuses oli pildistamine keelatud, siis tegin pildi salaja posti tagant.

Templil on 5 suurt halli ja 4 sisehoovi. Siin on üks kaunitest hoovidest.

Sünnipäev ja pikad nuudlid

Tähistasime täna lähinädalate möödunud ja tulevaid sünnipäevi. Kokku saime neli sünnipäevalast. Yanan tegi korjanduse ja ostis kaks väikest šokolaaditorti, mis maitsesid peaaegu samamoodi nagu maitseb šokolaaditort Eestiski. Minu poolt said sünnipäevalapsed kingiks Eesti rahvariietes nukud-külmkapimagnmetid.  Sünnipäevalauluks laulsime kõikjal teada-tuntud "Happy birthday to you".

Sünnipäevalapsed Tash ja Lilian torti lõikamas.

Lilli pole Pekingis enamasti kombeks kinkida. Käsiraamatute toimataja Sophy sõnul viiakse lilli haiglasse haigetele, külla minnes võiks näiteks kaasa võtta puuvilju ja veini.
Hiinlased pidavat tähistama sünnipäeva suure söömisega. Sünnipäevalast kostitatakse "pika nuudliga", mida tuleb süüa katkestamata: mida pikemaks jääb nuudel, seda pikem tuleb elu.

Mina kostitasin ennast täna õhtul koduköögis valmistatud lühikeste nuudlitega, sest tuli soov süüa midagi tuntut ja tavalist. Naaberkvartalis asuva hutongi toidupoe riiulitelt korjasin ostukorvi üht-teist magusat ja  põnevat, et premeerida end järjekordse keerulise töönädala lõpu puhul. Näiteks - hea ja tuntud mustikamoos, mis on siinkandis eksootika. Kookose kompott ja kookose jogurt, apelsinitarretis apelsinitükkidega, mis pakidud suutäiesuurustesse topsidesse. Ja muidugi hunniku erinevaid eksootilisi puuvilju, mida saab siit suheliselt odavalt ja küllaga.

Kõige-kõige

Ajend, mis hiinlasi tegutsema ajendab, on kõige-kõige suurem... Täna lugesin uudistest Maailmapanga ökonomisti Justin Lini ennustust, et aastaks 2030 kasvab Hiina majandus maailma esimeseks, edestades praegust liidrit USA-d.
Eelmisel aastal rebis Hiina ette kauaaegsest rivaalist Jaapanist. Hiinlased räägivad sellest rahuloluga. Mitte ainuüksi võistlus majandustandril pole see, mis naabrite vahel naginaid tekitab. Hiinlased ei suuda  jaapanlastele andestada ajalugu: nende tugevust ja üleeolekut, julmi vallutusi ning eriti koostööd hitlerliku Saksamaaga teise maailmasõja ajal.

Suuri asju on hiinlastel palju. Eelmisel nädalal jooksis ajakirjandusest läbi uudis, et Hiina tahab taaskäivitada plaani ehitada koos ameeriklastega maailma kõige suurem teleskoop. Maailma suurimaid ehitisi leiab Hiinast üksjagu. Hiina müür, mille pikkuseks loetakse pärast kõigi müüriosade ühendamist üle 8500 kilomeetri. Keelatud Linn kui suurim ja tuntuim hoonekompleks, mis hõlmab 720 00 ruutmeetri suuruse maa-ala ja milles võib kokku lugeda 9999 ruumi. Taevase Rahu väljak 40 hektariga, lisaks veel suurim entsüklopeedia, suurim restoran 1000 töötajaga jne.

Samas ei tundu hiinlased oma suuruseihaluses agressiivsed, nagu mõne teise suure rahva esindajad. Pigem rahulikud, viisakad ja püüdlikud. Päris hea pildi saab hiinlaste loomusest, kui minna tipptunnil Pekingi metroosse. Rahvamass liigub väga korrastatult korravalvurite robotlike hõigete saatel. Peatuses rivistutakse suurema trügimiseta järjekordadesse vaguni saabumist ootama. Kui aga tuleb tuubil täis rongist õiges peatuses välja saada, pannakse kogu jõud mängu ja rajatakse küünarnukkidega teed.

Järjekord on sättinud Pekingi metroos järgmist rongi ootama.

Mida hiinlased kõige enam väärtustavad?

Esitasin selle küsimuse nädalavahetusel Samile ja Sophyle. Perekonda, vastasid nad. Kõige selgemini ilmnevat see Hiina uue aasta ehk kevadpidustuste ajal, mil kogu hiina rahvas on liikvel ja püüab jõuda iga hinna eest koju oma pere juurde.

Aastakümneid tagasi õhutas Mao Zedung hiinlasi aina rohkem lapsi muretsema. Tema põhimõte oli, et mida rohkem on hiinlasi, seda tugevamad nad on. Siis selgus, et kogu seda tohutut rahvahulka on raske ära toita ja ülerahvastatus takistab majanduskasvu. Praegu reguleerib Hiina pereelu ühe-lapse poliitika: linnapered ei tohi saada üle ühe lapse. Selle reegli eirajatel tuleb maksta trahvi ja jõukamad pered ongi sageli valmis seda tegema.
Nüüd on päevakorral jälle uus probleem: tänu ühe-lapse poliitikale on hakanud pensionäride osakaal kiirelt kasvama. Sellele otsitakse lahendust nii pensioniea tõstmisest kui ka perepoliitika leevendamisest, seni küll vaid arutluste tasemel.

Pere väärtustamisest hoolimata kasvab Hiinas, nagu mujalgi, abielulahustuste arv. Sophy tõi näiteks, et kui ta viimati sõbrannadega kokku sai, oli seltskonnas kolm abielus, kaks lahutatud ja kaks üksikut naist.
Samas toimub peremudelis samasuguseid muutusi nagu mujalgi. Noored elavad sageli koos ilma ametlikult abiellumata. Kui aga otsustatakse abielu sõlmida, tehakse seda üsna kulukalt, niivõrd-kuivõrd rahakott vähegi lubab. See on ju kogu eluks, põhjendavad noored. Linnapildis ilmestab seda lugematu hulk salonge, kes pakuvad abiellujatele erinevaid teenuseid.

Jahedat ilma trotsides oli nädalavahetusel kesklinnas hulk pruutpaare, kes olid tellinud fotograafiteenuse nende jaoks erakordse sündmuse jäädvutamiseks. Tegu pole kristliku laulatusega, kirikuuksed olid kindlalt kinni. See on vaid fotosessioon. Noored leidsid kiriku olevat sobivaks taustaks nende tähtsale päevale.

Samiga kliendikohtumisel

Täna käisin meie otsemüügi esindaja Samiga kliendikohtumisel. Lugesin reisi eel raamatust õpetussõnu välismaalastele: kuidas hiinlastega peetaval ärikohtumisel käituda, riietuda, istuda ja astuda. Loetu tektas minus ootuse, et näen midagi erilist.
Tegelikkus valmistas väikese pettumuse. Kõik oli, nagu ikka. Välja arvatud see, et ma ilma Sami tõlketa mitte millestki aru ei saanud.
Pekingis on ärikohtumistel vaid paar kindlat reeglit, millest kinni peetakse. Võibolla mõnes kaugemas Hiina piirkonnas on traditsioonid pikemalt säilinud.
Esimene ärikohtumise reegel: külalistele pakutakse alati midagi juua, kuna selles piirkonnas on joogil, tänu kuivale kliimale, oluline tähtus.
Teine tähtis asi on visiitkaart. See ulatatakse partnerile väikese kummarduse saatel kahe käega.

Selline on minu visiitkaart. Mulle antii neid Hiina jõudes terve karbitäis: ühel pool info inglise keeles ja teisel pool hieroglüüfides. Olen visiitkaardil tituleeritud kui Bonnier China vanemkonsultant. Lisaks andsid kolleegid mulle ilusa hiina nime (väike vihje - nimi on traditsioniliselt vasakul serval).

Sellel udusel pildil on meie potentsiaalsed koostööpartnerid, kes korraldavad hotellijuhtidele koolitusi. Istusime üksjagu väsinud ruumis suure ovaalse laua taga ja ajasime ärijuttu.

Maailma suurimal väljakul

Käisin tänasel linnatuuril Taevase Rahu ehk Tian´anmeni Väljakul, mis on 880 m pikk ja 500 m lai. See asub otse Keelatud  Linna vastas üle tee ja on oma nime saanud sinna viiva suure värava järgi. Jalad olid eilsest Hiina müüril kõndimisest valusad, nagu oleks veetnud mitu tundi jõutrennis.
Väljakule pääsemiseks pidin jalakäijate tunnelis läbima turvakontrolli: kott sõitis lindil läbi kontrollkapi ja mind libistati üle metallidetektoriga.

Tunnelist välja jõudes avanes tohutusuur inimestega täidetud plats, teiseltpool väljakut haarasid pilku kommunistlikku ülesehitustööd ja valitsust ülistavad erepunased pannood.

 

Väljaku Keelatud Linna poolses servas seisid sõdurpoisid tikksirgelt lipuvalves. Pildil paistab taamal Linna viiva värava kohal Mao Zedongi portree.
Lugesin enne sõitu raamatust, et hiinalsed armastavad Maod seniajani. Kui uurisin selle kohta oma töökaaslastelt, oli nende vastus, et suhtumine sõltub põlvkonnast. Mao on vanema generatsiooni südames, aga noori jätab ta ükskõikseks.

Pildil lipuga seisva noormehe pea taga paistab töörahvast ülistav skulptuur. Kas pole tuttav motiiv?
Turistilõksudes liigub palju Hiina lippu kandvaid inimesi, ka noori ja lapsi. Lippe müüakse kõikjal. Möödunud nädalal nägin Kelatud Linnas stseeni, kus isa andis oma algklassi-ealisele pojale jalaga tugeva hoobi tagumikku, kuna see oli lipu jonnihoos maha visanud.
Oma riiki ja selle sümboleid peetakse tähtsaks, kuid valitsuse tegemistesse suhtutakse jahedalt. Kui püüdsin hiinlastega arendada vestlust hiljuti toimunud valitsuskongressi teemadel, sain vastuseks, et nad enamasti ei loe, mida valitsus arutab. See on vaid poliitika.
Samas on hiinlane oma riigikorraga rahul - see tagab arengu ja stabiilsuse. Keskmine hiinlane demokraatiast puudust ei tunne.

Hiina müüri vallutamas

Täna võtsin kahe kolleegi - Sami ja Sophyga - ette retke Hiina müürile. Kuna müür asub Pekingist umbes 70 kilomeetri kaugusel, siis rentisime selleks auto koos autojuhiga, mis läks maksma 800 RMB. Teine variant müürini jõuda oleks liituda linnas mõne inglisekeelse turismigrupiga, kuid otsustasin iseseisvuse ning liikumis- ja tegutsemisvabaduse poolt.
Pekingi lähedal on mitu kohta, kust müürile pääseb, kuid meie valisime kena Mutianyu lõigu, mis on turistides veidi vähem ummistatud.

Eesel müüri kõrval küpsiseid nurumas

Maailma pikima inimeste poolt valmisatud ehitise pikkuseks loetakse 8851,8 km ja sellel on kokku üle 20 000 vahitorni. Vaenlase lähenemisest anti märku tulede süütamisega tornides.

Mina Sophy ja Samiga

Kohati on müür üsna järsk ning nõuab parajat sportlikku vormi ja kõrgusekartjalt eneseületamist. Väikeste vahemaaade järel müüsid naaberkülade elanikud müüril jooke ja näkse. Kogu kauba olid nad müürile tassinud selga seotud kastides.

Vahitorn seespoolt

Renoveeritud osa lõppedes nägi müür välja selline - lagunenud ja kõrge võsaga kaetud.

Päeva lõpuks kostitas Sam meid rikkaliku õhtusöögiga, kuhu kuulus muu hulgas lootoslille juur ja ehe Pekingi part.

Kas mul on sool juba ostetud?

Hiinas levib Jaapani katastroofist õhutatud soolapaanika, kuna levivad kuuldused, et jodeeeritud sool kaitseb radiatsioonist tingitud tervisekahjustuste eest. Vaatasin veebist pilte pikkades soolasabas rabelevatest inimestest, aga mulle lähimas kesklinna toidupoes oli kõik nagu tavaliselt.

Valitsus rahustab, et ladudes leidub piisav soolavaru ja radioaktiivsed pilved Hiina rannikule vaevalt üldse jõuavad. Vaahemaa on pikk ja tuul puhub teises suunas. Teiseks pidi Hiinas enamasti müüdama jodeerimata meresoola. Aga nagu kommenteeris üks paanikas kaasalööv üliõpilane - alati on turvaline käituda nii, nagu teevad kõik teised.

Jah muidugi, ma olen oma soola juba ostnud. Tegin seda varsti pärast saabumist, et saaks ajutise kodu köögis ise süüa teha.

Minu hieroglüüfidega soolapakk, 400 g

Esimestel päevadel oli paras väljakutse poeriiulitelt kaupu valida, kuna sildid on hieroglüüfides, vahel juures väike inglisekeelne tootenimi. Söögikohtades eelistasin esialgu üksi mitte käia, sest see nõudis üksjagu riskeerimist ja nuputamist.

Väga kummalisi asju ma seni siiski söönud pole, nagu näiteks kohupiimaga täidetud vihmaussid või grillitud prussakad. Prussakatega on mul kaudne kokkupuude vaid sedavõrd, et täna tehti mu toas kahjuritõrjet, nagu teatas silt toalaual. Ühtegi prussakat ma siin oma silmaga veel näinud pole, aga võibolla tegid kohalikud lihtsalt ettevalimistusi algavaks turismihooajaks. Et oleks eksootilisi delikatesse, mida külalistele pakkuda.

Suurus - võimalus või takistus?

Võrrelda Hiina ja Eesti turgu tundub sama, kui püüda kõrvutada elevanti ja kirpu. Hiina rahvaarv ületab 1,3 miljardit, Eestis elab vaid 1,3 miljonit inimest.
Hiina turu suuruses peitub tohutu võimalus, mis tõstab adrenaliinitaset iga ambitsioonika ettevõtja veres. Samas mõistsin täna müügikoosolekut läbi viies, et nii suur turg võib seada lõksu inimeste mõtlemisele. Kergesti kipub juurduma mõttemuster, et võimalused pole kuigivõrd seotud meie endiga, vaid peituvad kusagil väljaspool meid. Turg on ju nii suur. Näiteks, kindlasti leidub kuskil paremaid ettevõteid ja superandmebaas veel täpsemate kontaktandmetega. Tasub see vaid osta ja siis läheb müük nagu lepase reega.

Koosolek Hiina müügigrupiga

See tunne, et kusagil on muru rohelisem, on kahtlemata tuttav ka väikeses Eestis. Kuid vahe on vast selles, et me suudame tänu väiksusele minu arvates paremini detailidele keskenduda, millest suur pilt kokku panna.
Tulles nüüd kirbu ja elevandi juurde tagasi, siis - kirbu hea hüppevõime on üldteada (võrreldes muidugi oma kehaga). Kui elevant õpiks veidigi kirbu kombel hüppama...

Piraatkaubanduse meka

Hiina tahab saada maailma kõige innovaatilisemate riikide hulka ning on teatanud, et asub võitlusse piiraatkaubanduse ja intelletuaalse omandi rikkujatega.Valitsus on väja töötanud koguni strateegia ja sellel on tähts koht uues viisaastakuplaanis.
Eelmisel aastal peeti kinni ligi 3000 piraatkaupade tootjat, mis on vaid tilgake meres. Tõõpõld on tohutult lai, kui asi tõeiselt ette võtta. Välismaalasi veetakse endislt bussitäite kaupa Pekingi populaarsetesse turismilõksudesse Pärliturule ja Siiditurule, mis kubisevad odavatest võltsitud bränditoodetest. Heitsin minagi sinna pilgu: valik on seinast seina, alates riietest ja jalanõudest ning lõpetades tehnikakupadega.

Pärlituru tehnikaosakond.

Hoone kahel ülemisel korrusel müüakse pärle, kolmel alumisel korrusel kõike muud.

Hiinlased kurdavad, et 100 maailma tuntuma brändi hulgas pole mitte ühtegi hiina brändi, samas kui USA-l on neid seal 47. Šveitsil, kelle elanikkond on võrreldes Hiina 1,3 miljardiga vaid 7,8 miljonit, kuulub brändide TOPi lausa viis kaubamärki.
Nii see läheb, kui kogu aur läheb odavale jäljendamisele. Kuid samas - vaadates luksuskaupade müüginumbreid, lähevad originaaltooted ka hiinlaste endi hulgas järjest enam hinda.

Keelatud Linn

Tänase päeva pühendasin Pekingi ühele sümbolile Keelatud Linnale, mille ajalugu ulatub 600 aastat tagasi. 24 Mingi ja Quingi dünastia imperaatorit elas ja juhtis sealt riiki. Lihtrahvale oli linnamüüride vahele pääs surma ähvardusel keelatud, kuna arvati, et see rüvetab keisrit. Tohutu hoonekompleks tähistas imperaatori suurust ja võimu ning selle keskne osa oli ehitatud suurejoonelisteks tseremooniateks.

Keelatud Linna läheduses varitseb minusuguseid kõikvõimalikke teenusepakkujaid. Olen juba saavutanud teatud osavuse nende eemaletõrjumiseks. 3 RMB eest tehakse ringsõit jalgrattaga, mille järel kahekohaline jäelkäru. Väravas pakuvad giidid tuure Pekingi ja selle ümbruskonna vaatamisväärsustele. Samuti leiab sealt personaalse giidi, vajadusel koos autojuhiga, kui vaja teha pikem reis, näiteks Hiina müürile. Sissepääs linna maksab 40 RMB ja sama suure summa eest võib laenata elektroonilise giidi, kui jätta tagatiseks 100 RMB.
Kuna Keelatud linn võtab enda alla 720 tuhat ruutmeetrit paljude hoonetega, võib sellega tutvumiseks vabalt võtta kogu päeva. Ma ei jõudnudki poole päevaga kõiki kohti läbi käia.

Linnavärava taga ründavad suveniirimüüjad. Siin rippumas väikesed stiliseeritud teatrimaskid.

Suursuguste tseremooniate läbiviimiseks ehitatud väljaku taga asub Ülima Harmoonia Saal.

Nõu, milles põletati puid suitsu saamiseks, et tekitada tseremooniatel müstilist atmosfääri.

Pikaealisust sümboliseeriv kilpkonn tseremooniaväljakul.

 Suursugune sissekäik tüüpilise ornameendiga

Keiserlik aed. Siia peab umbes kuu aja pärast tagasi tulema, kui kõik on roheline ja õites.

Buddha kuju kõrvalhoonete näitusevitriinidest

Kuju hoonekompleksi eest, kus elasid konkubiinid

Linnamüür

Vanal kaubandustänaval Da Shi Lanil

Laupäeval viis Yanan mu Pekingi ühele vanale ja ilusale kaubandustänavale Da Shi Lanile ja Qian Menile, mis restaureeriti olümpiamängudeks. Sealt ümbruskonnast leiab palju erinevaid käsitöökauplusi, teepoode, restorane, hiina meditsiini keskuse ja palju muud, mis turiste ligi tõmbab.

Tänavamelu

Rahvusliku mustriga jalanõud kingapoes

Valik keraamilisi söömispulki

Vanamees koos metallsõpradega teelauas lehte lugemas

Hiina maiustused

Väga pekingipärane roog mereandidest, mis näeb välja nagu lilleõied. Maitses sojakastmega väga hästi. Kõrval kausis olev kaste koosnes maksast, sooltest ja küüslaugust.

Pudi-padi kaubaletid sisekvartalis

Teepood, kus pakuti erinevaid lilleõisi taimeteede valmistamiseks